Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis. Maksuvabad ei ole siiski kõik sportimisega ja tervise edendamisega seotud kulud, vaid ainult teatud osa neist.

Erisoodustusena ei maksustata osavõtutasu avalikust rahvaspordiüritusest (nt jooksu-, ratta- või suusamaraton). Avalikeks rahvaspordiüritusteks loetakse neid ürituste sarju ja üksiküritusi, kus on võimalik osaleda kõikidel soovijatel. Nende hulka ei loeta aga ettevõttesiseseid spordipäevi. Osavõtutasu võib olla nii töötaja kui ka ettevõtte võistkonna kohta.

Maksuvabastus nähakse ette ka sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutustele. Sportimis- ja liikumispaiga all peetakse silmas näiteks avalikke ning ettevõttesiseseid spordiklubisid, mille kasutamisega seotud kulud töötaja eest kantakse või töötajale kuludokumendi alusel hüvitatakse. Ettevõttesisese spordiklubi all mõeldakse ka näiteks töötajate poolt loodud mittetulundusühingut, millele makstakse liikmetasu, mille arvelt kantakse liikmete sportimiskulud. Sportimis- või liikumispaiga kasutamisega seotud kulutustele alla ei lähe aga spordivahendite, -riiete ega -jalanõude kulutused.

Erisoodustusmaksu ei pea tasuma ka tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavate kulutuste pealt. Näiteks kui tööandja on teinud töötajatele jõusaali, saab jõusaali ülalpidamisega seotud otseseid kulutusi (nt kommunaalkulud, koristamise kulud, remondikulud) tasuda erisoodustusmaksuta maksuvaba piirmäära ulatuses. Maksuvabalt ei ole lubatud hüvitada aga investeeringuid, nagu näiteks uute seadmete ostmine jõusaali või jõusaali laiendamine. 

Lisaks eelnevalt väljatoodud spordikuludele laieneb maksuvabastus ka taastusravi teenustele, mille hulka kuuluvad taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi teenused. Neid teenuseid ei maksustata erisoodustusena vaid juhul, kui neid osutab vastava kutse omandanud spetsialist. See tähendab, et tööandja peab kontrollima teenuse osutajate tausta. Taastusarst on tervishoiutöötaja ning tööandja saab teda kontrollida tervishoiutöötajate registrist. Teistel teenuse osutajate puhul saab kutsetunnistuse olemasolu kontrollida kutseregistrist. Kui kutsetunnistus puudub, siis ei saa kulutusi erisoodustusmaksuta hüvitada.

Tervise edendamise kulutustest ei maksustata erisoodustusena ka ravikindlustuslepingu kindlustusmakset. See tähendab, et edaspidi on tööandjal võimalus maksuvabalt hüvitada ka eraravikindlustust.

Tööandjal on lubatud eelnevalt nimetatud kulutusi maksuvabalt tasuda vaid juhul, kui seda võimaldatakse kõikidele töötajatele. Samas on tööandjal võimalik otsustada, kas, milliseid kulutusi ja millises ulatuses töötajatele hüvitada.

Hüvitise saaja ja suurus

Kõikide loetletud kulude peale kokku on maksuvaba piirmäär ühe töötaja kohta 100 eurot kvartalis. Kui 100 eurot ühes kvartalis ära ei kasutata, siis ei ole võimalik seda edasi kanda järgmisse perioodi. Samuti ei ole lubatud ühe töötaja piirmäära üle kanda teisele töötajale. Kui töötaja töötab mitme tööandja juures, on igal tööandjal õigus tasuda töötaja tervise edendamisega seotud kulutusi maksuvabalt 100 euro ulatuses kvartalis.

Eelnevalt loetletud kulutusi saab maksuvabalt hüvitada mitte ainult töölepingu alusel töötavatele inimestele, vaid ka näiteks juhatuse ja nõukogu liikmetele ning töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevatele inimestele.

Kulude deklareerimine

Kui tööandja kasutab tervise- ja spordikulude erisoodustusmaksu vabastust, tuleb tehtud kulutuste kohta esitada Maksu- ja tolliametile deklaratsioon hiljemalt 1. veebruariks. Vormil INF 14 tuleb tööandjal märkida töötajate tervise edendamiseks tehtud maksuvabade kulutuste summa. Lisaks tuleb näidata töötajate arv, kellele on aasta jooksul neid kulutusi erisoodustusmaksuta hüvitatud. Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse vormil TSD lisa 4.   

 

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Koostas: EFTA Accounting OÜ


Võtke ühendust

Veel teenuseid